USTAV SULANE
Apostel Paulus oli üks Jumala ustavamaid sulaseid. Usun, et Pauluse ustavuse taga oli kolm olulist motivaatorit: lootus, armastus ja hirm.
Paulus omas õnnist igavese elu lootust, mis motiveeris teda olema ka ustav. Samuti armastas ta väga Kristust. 2 Korintlastele 5:14 ütleb ta, et Kristuse armastus „sunnib“ meid, mis tähendab, et see pani teda olema ustav Jumalale. Kuid Pauluse ustavus oli motiveeritud ka veel millestki muust: aukartusest tunni ees, mil ta saab seisma Kohtuniku ees maailma suurel kohtupäeval!
Tänapäeval on enamus kristlasi motiveeritud vaid kahest esimesest motivaatorist. Sisuliselt iga usklik tunnistab omavat lootust igavesele elule. Ja paljud ütlevad ka täie siirusega: „Ma tean, et armastan Jeesust kogu oma südamest.“
Samas aga on just saabuvas kohtupäevas peituv tõde see üks ja ainus, mis toob esile tõsised, jumalakartlikud usklikud. Need, kes sellele aga ei mõtle, on tavaliselt külmad, hoolimatud ja vabandusi otsivad. Kuid fakt on see, et millalgi varsti seisab iga inimene, kes eales siin ilma peal elanud, kohtunik Jeesus Kristuse kohtujärje ees „…sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees.“ (2Kor.5:10). „Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.“ (Roomlastele 14:12). Sel samal hetkel on leegionite kaupa ingleid valmis täitma Jeesuse käsku koguda kõigist ilmamaa otstest kokku nii õiged kui mitteõiged. „Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad.“ (Mt.13:41). Kõik läbi aegade rikkad, kuulsad ja mõjukad tuuakse Tema ette: „…ning ilmamaa kuningad ja ülikud ja sõjapealikud ja rikkad ja võimsad…peitsid end koopaisse ja mägede kaljulõhedesse. Ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: Langege meie peale ja peitke meid troonil istuja palge eest ning Talle viha eest! Sest nende suur vihapäev on tulnud, kes suudab jääda seisma?“ (Ilmutuse 6:15-17).
Paulus omas õnnist igavese elu lootust, mis motiveeris teda olema ka ustav. Samuti armastas ta väga Kristust. 2 Korintlastele 5:14 ütleb ta, et Kristuse armastus „sunnib“ meid, mis tähendab, et see pani teda olema ustav Jumalale. Kuid Pauluse ustavus oli motiveeritud ka veel millestki muust: aukartusest tunni ees, mil ta saab seisma Kohtuniku ees maailma suurel kohtupäeval!
Tänapäeval on enamus kristlasi motiveeritud vaid kahest esimesest motivaatorist. Sisuliselt iga usklik tunnistab omavat lootust igavesele elule. Ja paljud ütlevad ka täie siirusega: „Ma tean, et armastan Jeesust kogu oma südamest.“
Samas aga on just saabuvas kohtupäevas peituv tõde see üks ja ainus, mis toob esile tõsised, jumalakartlikud usklikud. Need, kes sellele aga ei mõtle, on tavaliselt külmad, hoolimatud ja vabandusi otsivad. Kuid fakt on see, et millalgi varsti seisab iga inimene, kes eales siin ilma peal elanud, kohtunik Jeesus Kristuse kohtujärje ees „…sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees.“ (2Kor.5:10). „Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.“ (Roomlastele 14:12). Sel samal hetkel on leegionite kaupa ingleid valmis täitma Jeesuse käsku koguda kõigist ilmamaa otstest kokku nii õiged kui mitteõiged. „Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad.“ (Mt.13:41). Kõik läbi aegade rikkad, kuulsad ja mõjukad tuuakse Tema ette: „…ning ilmamaa kuningad ja ülikud ja sõjapealikud ja rikkad ja võimsad…peitsid end koopaisse ja mägede kaljulõhedesse. Ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: Langege meie peale ja peitke meid troonil istuja palge eest ning Talle viha eest! Sest nende suur vihapäev on tulnud, kes suudab jääda seisma?“ (Ilmutuse 6:15-17).