esmaspäev, 21. juuli 2014

AVA MU HUULED by Gary Wilkerson

Taavet kirjutab: ”Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid, et patused sinu poole pöörduksid…Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!” (Psalmid 51:13).

Kui Jumal sütitab meis tule, pole see mõeldud ainuüksi me endi hüvanguks. See on mõeldud selleks, et me süda põleks kadunud hingede pärast, kes elavad nii me lähikonnas kui kogu maailmas. Kui laseme sel leegil põleda endi sees, õhutab see meid viima häid sõnumeid ka väljapoole koguduse müüre ja me mõistame, et sel juhul see leek ei kustu. Häda vaid mulle, kui seda ainuüksi iseendale hoian!

On võimatu kõike seda enda sees hoida, kui Jumal isiklikult on meid puhastanud ja täitnud meid jätkuva näljaga olla täidetud Tema eluga. See paneb meid hõiskama ja kuulutama kogu maailmale! Parimad pühapäevased koguduse külastajad on need, kes hüüavad: „Tänu Sulle, Jeesus, et mu töökaaslane istub täna koos minuga siin kirikupingis, kogedes Sinu imelist armastust.“

Kui me sees aga puudub see tuli, pole vahet, kui võimsad me koguduste teenistused ka poleks. Taevased leegid võivad sähvida me peade kohal ja me võime olla aukartusest silmili maas, kuid ainuüksi see veel ei tõesta nelipüha päeva väge. Seni, kuni ärkamine püsib vaid kirikuseinte vahel, pole tõenäoliselt tegu ka ärkamisega. Kui meis aga põleb tõeline tuli, paneb see meid süütama kogu linna. Seetõttu peaks me palve olema: „Jumal, kui tahad mind süüdata, siis palun pane mind rääkima ka patustele. Võia mind jagama neile Sinu armastusest. Saada mind välja Jeesuse kõikehaarava armastusega.“

Kui Jumala Püha Vaimu tuli on toimetamas su elus, võid kindel olla, et tegu pole enam ainuüksi sädeme, vaid juba põleva tõrvikuga.