JUMALA KANDEV VÄGI
Maailm igatseb näha reaalset tunnistust Jumala kandvast väest ja jääb meilt kuni Jeesuse tagasitulekuni küsima: „Oo, kristlane – ma näen, kuidas sa teenid ustavalt oma Jumalat. Sa paastud ja palvetad ning tunnistad Tema aust ja väest, kuid samas oled ka ise vahel eluraskustes. Ütle siis, ons’ su Jumal kandnud sind läbi neist rasketest aegadest? Milline on su tunnistus nüüd, mil oled visatud „lõvi puuri“?“
Sa võid vaid kujutada ette Daarjaves’e rõõmu, kui ta kuulis Taanieli hüüdmas: „Kuningas elagu igavesti! Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud, ja need ei teinud mulle kurja.“ (Taanieli 6:22-23). Taaniel oli elus ja temaga oli kõik hästi. Samas on mul raske uskuda, et see jumalakartlik mees öösiti just kõige rahulikumalt magas. Ta polnud rohkem ega vähem superinimene kui meie tänapäeval. Ja me Jumal ei ootagi meilt mingit ebaloomulikku käitumist, kui raskustega silmitsi seisame. Meie ärevus ja hirmu tunded taolistel hetkedel on igati normaalsed.
Mina usun, et Taaniel palvetas ja oli valvel kogu öö. Igakord, kui lõvi haigutas ja oma kihvu näitas, hüüdis Taaniel eeldavasti vaikselt: „Jumal, ma usaldan sind sellegipoolest. Ma usun, et päästad mind selle eluka lõugade vahelt.“ Ta hoidis oma usust kinni ja Piibel ütleb meile, et: „tema küljes ei leitud ühtegi viga, sellepärast et ta oli uskunud oma Jumalasse.“ (Taanieli 6:24).
Üks mees usaldas kogu rahva ees oma Jumalat ja kogu kuningriik sai sellest puudutatud. Piibel ütleb: „Siis kuningas Daarjaves kirjutas kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elasid kogu maal… “Minu poolt on antud käsk, et kogu mu kuningriigi võimupiirkonnas tuleb karta Taanieli Jumalat. Sest tema on elav Jumal ja püsib igavesti. Tema kuningriik ei hukku ja tema valitsus ei lõpe. Tema päästab ja vabastab, tema teeb tunnustähti ja imesid taevas ja maa peal, tema, kes päästis Taanieli lõvide küüsist.”
(Taaniel 6:26-28). Näed sa, mida Daarjaves siin ütleb? Ta ülistab Jumalat mitte ainult Tema poolt korda saadetavate imede tõttu, aga ka seetõttu, et Jumal päästis Taanieli surmasuust. Sellele paganlikule kuningale piisas vaid ühest usklikust, kes tõesti ka ise uskus, mida kuulutas ja mille tulemusena see kuningas ütles: „Ma olen näinud meest, kes on pidanud kinni oma tunnistusest Jumalasse. Ta ei kahelnud hetkekski ja Jumal päästis ta põrgu vägede käest.“
Sa võid vaid kujutada ette Daarjaves’e rõõmu, kui ta kuulis Taanieli hüüdmas: „Kuningas elagu igavesti! Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud, ja need ei teinud mulle kurja.“ (Taanieli 6:22-23). Taaniel oli elus ja temaga oli kõik hästi. Samas on mul raske uskuda, et see jumalakartlik mees öösiti just kõige rahulikumalt magas. Ta polnud rohkem ega vähem superinimene kui meie tänapäeval. Ja me Jumal ei ootagi meilt mingit ebaloomulikku käitumist, kui raskustega silmitsi seisame. Meie ärevus ja hirmu tunded taolistel hetkedel on igati normaalsed.
Mina usun, et Taaniel palvetas ja oli valvel kogu öö. Igakord, kui lõvi haigutas ja oma kihvu näitas, hüüdis Taaniel eeldavasti vaikselt: „Jumal, ma usaldan sind sellegipoolest. Ma usun, et päästad mind selle eluka lõugade vahelt.“ Ta hoidis oma usust kinni ja Piibel ütleb meile, et: „tema küljes ei leitud ühtegi viga, sellepärast et ta oli uskunud oma Jumalasse.“ (Taanieli 6:24).
Üks mees usaldas kogu rahva ees oma Jumalat ja kogu kuningriik sai sellest puudutatud. Piibel ütleb: „Siis kuningas Daarjaves kirjutas kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elasid kogu maal… “Minu poolt on antud käsk, et kogu mu kuningriigi võimupiirkonnas tuleb karta Taanieli Jumalat. Sest tema on elav Jumal ja püsib igavesti. Tema kuningriik ei hukku ja tema valitsus ei lõpe. Tema päästab ja vabastab, tema teeb tunnustähti ja imesid taevas ja maa peal, tema, kes päästis Taanieli lõvide küüsist.”
(Taaniel 6:26-28). Näed sa, mida Daarjaves siin ütleb? Ta ülistab Jumalat mitte ainult Tema poolt korda saadetavate imede tõttu, aga ka seetõttu, et Jumal päästis Taanieli surmasuust. Sellele paganlikule kuningale piisas vaid ühest usklikust, kes tõesti ka ise uskus, mida kuulutas ja mille tulemusena see kuningas ütles: „Ma olen näinud meest, kes on pidanud kinni oma tunnistusest Jumalasse. Ta ei kahelnud hetkekski ja Jumal päästis ta põrgu vägede käest.“