LÕPLIK LAHING
Lõpliku lahingu peamine keskpunkt on Jeesuse jumalikkus. On Ta siis Kristus, Jumala Isa ainuke Poeg, Jumal lihalikul kujul ja kogu maailma päästja? Või oli Jeesus vaid üks järjekordne prohvet, kes lihtsalt käis ringi ja tegi head? Oli Ta tõesti vaid tavaline mees ja mitte jumalus ja ülestõusnud Päästja, kes istub aus Jumala paremal käel?
Apostel Peetrus tunnistas Kristuse erakordsusest: „Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.” (Apostlite teod 4:12). Peetrus annab väga selgelt mõista, et taeva all pole inimestele antud ühtki teist nime, mille kaudu leida igavest päästet. Ainuüksi Jeesus on Messias – Jumala püha Poeg ja Ta ei jaga seda au mitte kellegi teisega.
Ka Paulus ütles järgmist: „…ja milline on tema väe võrratu suurus…See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas, kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul.“ (Efeslastele 1:19-21). Seejärel aga lisas sedagi, et Jeesus on absoluutselt üle kõigi ja kõige: „Ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele, kes on tema ihu.“ (salmid 22–23). Paulus toob välja sellegi, et kord saabub päev, mil’ iga loodu tunnistab Jeesust kui Issandat: „Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand - Jumala Isa kirkuseks.“ (Filiplastele 2:9-11).
Iga keel kogu loodu seas saab tunnistama seda, et mitte Muhamed, Allah ega hinduismi miljonid jumalad pole Issand, vaid et Jeesus Kristus on see üks ja ainus Jumala Tall. See on kogu selle lahingu peamine tuum. Samas aga ärge laske end eksitada! See lõplik lahing ei käi mitte selle nime pärast, vaid Jeesuse, meie ülestõusnud Issanda jumalikkuse pärast.
Apostel Peetrus tunnistas Kristuse erakordsusest: „Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.” (Apostlite teod 4:12). Peetrus annab väga selgelt mõista, et taeva all pole inimestele antud ühtki teist nime, mille kaudu leida igavest päästet. Ainuüksi Jeesus on Messias – Jumala püha Poeg ja Ta ei jaga seda au mitte kellegi teisega.
Ka Paulus ütles järgmist: „…ja milline on tema väe võrratu suurus…See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas, kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul.“ (Efeslastele 1:19-21). Seejärel aga lisas sedagi, et Jeesus on absoluutselt üle kõigi ja kõige: „Ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele, kes on tema ihu.“ (salmid 22–23). Paulus toob välja sellegi, et kord saabub päev, mil’ iga loodu tunnistab Jeesust kui Issandat: „Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand - Jumala Isa kirkuseks.“ (Filiplastele 2:9-11).
Iga keel kogu loodu seas saab tunnistama seda, et mitte Muhamed, Allah ega hinduismi miljonid jumalad pole Issand, vaid et Jeesus Kristus on see üks ja ainus Jumala Tall. See on kogu selle lahingu peamine tuum. Samas aga ärge laske end eksitada! See lõplik lahing ei käi mitte selle nime pärast, vaid Jeesuse, meie ülestõusnud Issanda jumalikkuse pärast.