ME SAAME OSA KÕIGIST KASUTEGURITEST by Gary Wilkerson
Lugedes ikka ja jälle evangeeliume, me näeme, et kõik, mida Jeesus siin maa peal tegi, Ta tegi seda selleks, et täita Isaga sõlmitud lepingut. Ta läks otsima kadunud lambaid, avas pimedate slmi, äratas surnud üles, avas vanglauksi, jagas igavese elu sõnu, tegi imesid, ajas välja kurje vaime ja tervendas kõikvõimalikke haigusi. Igas evangeeliumi salmis täitis Jeesus seda, milleks Isa oli Teda läkitanud.
Läbi selle kõige võttis aga Jeesus vastu ka Isa lepingulised tõotused Talle: „Mu Jumal on mu tugevus.“ (Jesaja 49:5); „Ma tahan loota tema peale.“ (Heebrea 2:13). Isa ustavad sõnad kandsid Jeesust ka läbi Tema piinarikka surma: „Ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud. Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu, ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest.“ (Jesaja 50:5-6).
Kui Jeesus tõi kuuldavale oma viimase palve, näeme me taaskord avalikku lepingu täitmist Isa ja Poja vahel: „Ja nüüd austa mind sina, Isa, enese juures selle auga, mis mul oli sinu juures enne maailma olemasolu.“ (Johannese 17:5). Enne sellesse ausse minemist tuletas Jeesus Isale veel oma osa selles lepingus meelde: "Isa, tund on tulnud! Austa oma Poega, et ka Poeg austaks sind…Mina olen sind austanud maa peal; ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled andnud mulle teha.“ (Johannese 17:1, 4).
Kuid kuidas see kõik sinusse ja minusse puutub? See on pilt Jumala armastusest oma armastatud loodu vastu! Ta sõlmis selle lepingu, kuna ei tahtnud, et ükski Tema lastest sattuks hävingu ohvriks. Jeesus ütles: „Ma olen täitnud oma osa lepingust. Olen toonud lunastuse kogu inimkonnale ja liitnud Sinu ihu ühte. Rääkigem nüüd sellest, mis saab sündima selle seemnega – kõigi nendega, kes usuvad minusse.“ Lühidalt öeldes: Jumal andis oma Poja ja Ta Poeg andis oma elu, et me võiks saada osa kõigist sellest lähtuvatest kasuteguritest. „Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad…Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.“ (Psalmid 89:30, 35).
Läbi selle kõige võttis aga Jeesus vastu ka Isa lepingulised tõotused Talle: „Mu Jumal on mu tugevus.“ (Jesaja 49:5); „Ma tahan loota tema peale.“ (Heebrea 2:13). Isa ustavad sõnad kandsid Jeesust ka läbi Tema piinarikka surma: „Ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud. Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu, ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest.“ (Jesaja 50:5-6).
Kui Jeesus tõi kuuldavale oma viimase palve, näeme me taaskord avalikku lepingu täitmist Isa ja Poja vahel: „Ja nüüd austa mind sina, Isa, enese juures selle auga, mis mul oli sinu juures enne maailma olemasolu.“ (Johannese 17:5). Enne sellesse ausse minemist tuletas Jeesus Isale veel oma osa selles lepingus meelde: "Isa, tund on tulnud! Austa oma Poega, et ka Poeg austaks sind…Mina olen sind austanud maa peal; ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled andnud mulle teha.“ (Johannese 17:1, 4).
Kuid kuidas see kõik sinusse ja minusse puutub? See on pilt Jumala armastusest oma armastatud loodu vastu! Ta sõlmis selle lepingu, kuna ei tahtnud, et ükski Tema lastest sattuks hävingu ohvriks. Jeesus ütles: „Ma olen täitnud oma osa lepingust. Olen toonud lunastuse kogu inimkonnale ja liitnud Sinu ihu ühte. Rääkigem nüüd sellest, mis saab sündima selle seemnega – kõigi nendega, kes usuvad minusse.“ Lühidalt öeldes: Jumal andis oma Poja ja Ta Poeg andis oma elu, et me võiks saada osa kõigist sellest lähtuvatest kasuteguritest. „Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad…Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.“ (Psalmid 89:30, 35).