teisipäev, 19. juuli 2016

VASTUPIDAV USK

Mil iganes me kogeme raskusi ja tagakiusu, tuleb Saatan ja sosistab meile kõikvõimalikke hirme ja valesid: „Kuidas sa küll kavatsed sellest kriisist läbi minna? Mida sa küll peale hakkad? Kui Jumal on nii kangesti ustav, miks Ta siis laseb millelgi sellisel sündida sulle? Kuidas Ta küll saab riskida oma kõige kallimatega? Mis küll sinust või su perest, tööst ja teenistusest saab?“

Vastupidav usk aga ajab end püsti ja vastab vaenlase valedele järgmist: „Saatan, sa esitad valesid küsimusi. Minu jaoks pole hetkel üldse küsimus selles, kuidas ma sellest läbi lähen või mis minust saab, sest olen juba ammu usaldanud kõik – nii oma raskused, katsumused, plaanid ja kõik muu minusse puutuva – oma armastava Isa kätesse. Ta on ikka ja jälle tõestanud oma ustavust ja seetõttu võin usaldada Ta kätte ka oma tuleviku.“ Kui taoline suhtumine on juurdunud me südameisse, pole meil muud, kui vaid küsida: „Kuidas saaksin veelgi paremini oma Issandat armastada ja teenida? Kuidas teenida teisi nii nagu iseennast?“

Vastupidav usk tähendab anda end täienisti üle Jumala tahtele nagu Jeesus seda ka Mäejutluses kirjeldab. Ehk lühidalt öeldes – me peame esmalt otsima Jumalat ja asju, mis Talle korda lähevad ning kõike muud, mida vajame, antakse meile pealekauba (vt Matteuse 6:33). Vastupidav usk kuulutab: „Mul pole oma tahet, sest pigem on nii, et Tema tahe sündigu. Ei mingeid isiklikke kavatsusi. Ei mingit omapoolset Jumala mängimist enam, püüdes lahendada nii iseenda kui teiste probleeme. Püha Vaim, hoia mu mõtted Issandas ja Tema tõotustel.“

Taolise usuga oleme valmis ükskõik, milleks, mida ka tänane päev kaasa ei tooks.