neljapäev, 14. juuli 2016

VÕIMATU VÕIT

Sõnumitooja tõi Juuda kuningale Aasale hirmuäratava sõnumi - miljoni-pealine sõjavägi oli liikumas nende suunas! Etiooplased ja üks teine rahvas olid koondanud oma jõud suureks armeeks, liikudes täiskäigul Juuda poole, et seda hävitada.

Just vahetult enne seda oli Aasa kutsunud oma rahvast üles kiitma ja tänama Jumalat rahu ja õnnistuste eest, mida nad olid kogenud tänu sellele, et olid otsinud Issanda palet. Nüüd aga võime lugeda, et „nende vastu tuli etiooplane Serah väega.“ (2 Ajaraamatu 14:8). Juuda sattus üle öö lahingusse, seistes silmitsi miljoni vihase sõduriga.

Mida siis üks Jumalat usaldav sulane teeb, seistes silmitsi sellise dilemmaga? Kuidas ta reageerib? Satub ta paanikasse? Pöördub ta abi saamiseks inimliku käsivarre poole või usaldab täielikult Jumalat, andes kõik üle Talle? Milline oli selle õiglase kuninga reaktsioon?

„Ja Aasa hüüdis Issanda, oma Jumala poole ning ütles: „Issand! Ei ole peale sinu ühtegi, kes suudaks jõuetut aidata tugeva vastu! Aita meid, Issand, meie Jumal, sest me toetume sinule ja oleme tulnud sinu nimel selle hulga vastu! Issand! Sina oled meie Jumal, ära luba, et inimene oleks sinust üle!” Siis Issand lõi etiooplasi Aasa ja Juuda ees, ja etiooplased põgenesid.“ (2 Ajaraamatu 14:10–11).

Mida ütleb kuningas Aasa reaktsioon meile, tänapäeva Kristuse kogudusele? Sellele jumalakartlikule mehele sai osaks kõige kohutavam ja hirmuäratavam uudis. Ta seisis silmitsi võimatu võimalusega ellu jääda, rääkimata veel mingist võidust.

Mu armsad, selle piiblilõigu sõnum on selge: see näitab meile, et võit – võimatu võit – hoitakse alal neile, kes panevad kogu oma usu ja lootuse täielikult Jumala peale.