esmaspäev, 24. oktoober 2016

IGATSEDES JUMALAT - Gary Wilkerson

Isegi peale seda, kui Jumal oli neid võimsalt õnnistanud, pöördusid iisraellased ebajumalate poole. Samal ajal, kui Mooses suhtles mägedes Jumalaga, sulatas rahvas all orus oma ehteid ja tegi neist endale kuldvasika. Meil on tänapäeval raske end sellega samastada, kuid asja põhituum on järgmine: kui sa igatsed enam Jumala õnnistusi kui Jumalat ennast, lõpetad sa ebajumala teenistuses, kuna su igatsuste sihtmärk on midagi maist.
Nagu Paulus ütles: „Nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel.”(Roomlastele 1:25).
MIS ON SINU EBAJUMALAD?
Õnneks ei pea enamus meist enam täna leiba ja vett anuma. Me kas keerame kraani lahti või läheme poodi. Kuid meil on omaenda kuldsed ebajumalad – asjad, mida me ihkame lahus Jumalas: edu töös, finantsiline kindlustatus, materiaalsed mugavused. Need pole iseenesest halvad asjad, kuid kui me ihkame neid enam kui Jumalat – kui neist saab meie elu keskpunkt – on neist saanud meile ebajumalad. Ja Jumal ütleb meile: „Andke aga minna ja jahtige neid! Nautige neid! Kuid te ei leia mind nende asjade keskelt.“
Mulle meeldib Moosese vastus: „Jumal, pigem tapa mind kõrbes, kui et juhid mind kusagile, kus Sind ei ole.“ Mu palve on, et sellest võiks saada ka koguduse hüüe: „Issand, mu elu on olnud nii õnnistatud, et olen lasknud sel end kõrvale juhtida. Mu pilk on olnud Su piiritu soosingu ja õnnistuste peal, mida oled jaganud. Kuid ma tahan midagi teist. Olgu mu elu märgistatud Sinu ülima soosinguga – sellega, et võin tunda Sind just sellena, kes Sa oled.“
KAS JUMALAST PIISAB?
Las ma küsida su käest: kas sulle piisab vaid Jumalast? Kas Tema tundmine rahuldab sind? Kas miski hoiab sind Temast eemale? Mõni ebajumal, mis on tulnud teie vahele? Tema esimene käsk on: ”Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2 Moosese 20:3).