ÜLIM SOOSING - Gary Wilkerson

„Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!  (2 Moosese 33:15)

Mooses teadis Jumala kohta midagi, mis ületab Tema õnnistused ja isegi Tema üleloomulikud teod. Ta teadis, et Jumala piiramatu soosingu kõrval on olemas veel ka Jumala ülim soosing, mis pole leitav mitte selles, mida Jumal teeb, vaid selles, kes Ta on.

TAEVAS ILMA JUMALA LIGIOLUTA

Üks kuulus kristlasest kirjaniks tõstatas küsimuse: „Mis siis, kui taevas oleks paik, kus saaksid kõike, mida ihkad – kõik su unistused täituksid ja iga igatsus läheks täide – kuid Jumalat poleks seal? Kas sa siis ikkagi tahaksid sinna minna?“ See on õigustatud küsimus, mida küsida iga kristlase käest. Kas me igatseme Jumala õnnistusi lahus Temast endast? Temast, kes Ta on kõigi heade asjade jagaja? Või oleme me nagu Mooses, kes oli nõus loobuma kõigist õnnistustest, aga mitte Jumala ligiolust?

Ma ei võta Jumala õnnistusi kergelt, nii nagu ei tee seda Tema Sõnagi. Piiblis pole sisuliselt ühtegi raamatut, mis ei mainiks Jumala murest vaeste suhtes. Vaesus mõjutab igat eluvaldkonda, mistõttu me peame jagama toidust näljastele, lootust rõhutuile ja paranemist murtud südameile. Kuid meile, kes me oleme saanud osa Jumala rikkalikest õnnistustest, rõhutab Mooses midagi väga olulist. Ta ütleb, et isegi meie igapäevane leib kahvatub Jumala tundmise kõrval.

ILMA JEESUSETA POLE MEIL MIDAGI

See pole küsimus selles nagu tänapäeva kristlased poleks tänulikud Jumala õnnistuste eest. Meie probleem on aga selles, et me jäämegi nende juurde pidama. Me ütleme: „Issand, Sinu piiramatust soosingust on mulle enam kui küll.“ Kuid sellest pole enam kui küll. Meil võib olla kõige rikastavam abielu, kõige ilusam kodu, kõige toredamad lapsed ja kõige rahuldustpakkuvam töö, kuid kui Jeesus pole nende kõigi keskpunktiks, pole meil midagi.

Seetõttu, oleme me valmis kuulutama koos Moosesega: „Issand, kui Sind pole seal, ei lähe ka mina sinna.“? Kui oleme, vastab Jumal meile samamoodi kui Moosesele: „Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu.” (2 Moosese 33:14)