teisipäev, 25. oktoober 2016

TÕUSE JA KÕNNI

Kõndides templi poole, kohtasid Johannes ja Peetrus üht kerjust, kes oli lapsest saati olnud jalutu. Eeldavasti olid Peetrus ja Johannes temast varemgi mööda käinud, kuid seekord nad peatusid. Turul tunglev rahvamass kuulis Peetrust kerjusele ütlevat: „Vaata meie peale!...Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel - tõuse ja kõnni!” (Apostlite teod 3:4, 6)
Peetrus kutsus Jumalat tegutsema, pannes Jumala au kaalule. Rahva hulgas olevad inimesed ütlesid eeldavasti üksteisele: „Mis tobe jutlustaja! Ta palub mehel, kes on eluaeg jalutu olnud, tõusta ja kõndida.“ Usun, et need inimesed olid valmis Peetrust ja Johannest välja naerma.
HÜPPAMINE JA TANTSIMINE
Kuid see jalutu koges üht kummalist sensatsiooni oma jalgades. Ta liigutas esmalt oma pahkluud. Seejärel aga liikus see tunne edasi tema säärde ja puusadesse. Ta ajas end kargu najal püsti ja seejärel aeglaselt sirgu, kuni seisis täienisti. Ja rahva suureks hämmastuseks hakkas seejärel hüppama ning tantsima.
Las ma küsida su käest: aga mis siis, kui Jumal poleks tegutsenud? Peetrus ei muretsenud selle pärast hetkekski, usaldades kogu loo rõõmuga Jumala hoolde. Jumal ei jäta kunagi häbisse neid, kes Tema peale loodavad! Nii kutsutakse täna meidki panema Jumala au, aulisus ja maine kaalule.
JUMALA ELLUJÄÄMISPLAAN
Mõtle kõigi nende episoodide peale, mida me Apostlite tegude raamatust loeme. Igas ühes neist pandi kaalule kõik see, mille pärast Kristus siia maa peale tuli ja suri. Ometigi, läbi kogu Vana Testamendi jäid nii Jumala plaan, eesmärgid kui rahvas ellu. Ja Jumal kutsus igal võimalikul juhul oma lapsi mitte vaid usaldama Teda, aga ka uskuma, et Ta saadab korda imesid.
Mis sa siis arvad, kas Jumal ootaks midagi vähemat sellelt põlvkonnalt?