kolmapäev, 3. mai 2017

TEEL PÜHADUSE POOLE

Paulus kinnitab meile meie õigsust Jumala ees läbi Kristuse, öeldes: „Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud. Aga mitte ainult seda, vaid me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle kaudu me oleme nüüd saanud lepituse.“ (Roomlastele 5:10-11). Kuigi me südamed võivad meid hukka mõista, ütleb Johannes meile: „Aga kui keegi patustab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.“ (1 Johannese 2:1).  
Las ma tuua ühe näite Jeesuse enda elust. Päev enne Kristuse ristilöömist pesi Ta oma jüngrite jalgu. Ta ütles neile vägagi ebatäiuslikele meestele: „Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui jalgu, sest ta on üleni puhas. Ka teie olete puhtad, kuid mitte kõik.” (Johannese 13:10).
Sa võid nüüd mõelda: „Kuidas võis küll Jeesus öelda, et Ta jüngrid on puhtad?“ Ükskõik, milline tavaline väljastpoolt vaatleja oleks olnud hämmingus Jeesuse sellisest väitest. Sest need 11 meest, kellele Ta rääkis, olid juba ilmutanud uhkust, uskmatust, isekust, ambitsioonikust, kadedust, tasakaalutust ja kättemaksuhimu. Kuid fakt on see, et Jeesus väitis seda kõike vaid seetõttu, et Ta oli ise valinud nad. Tema oli see, kes oli asetanud nende jalad pühaduse teele ja seda kõike läbi armu! Jeesus teadis, mis peitus Ta jüngrite südameis vaatamata nende ülimale ebatäiuslikkusele. Veelgi enam, Ta nägi juba ette seda murtust ja patukahetsust, mille sisse nad olid astumas.
Oletame, et ma palun sul reastada kõik need patud, mida jüngrid olid korda saatnud. Usun, et võin täie kindlusega väita, et nii sina kui mina oleme ka ise olnud süüdi neis samades pattudes teatud eluetappidel. Ometi on Jeesusel me kõigi jaoks vastus: „Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi.“ (Roomlastele 5:1).