ISSANDA SALADUSED

Matteus räägib meile, et Jeesus kõneles rahvahulkadele tähendamissõnades: „Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi, et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: "Ma avan oma suu tähendamissõnadeks, kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale." (Matteuse 13:34–35).

 

Paljude tänapäeva kristlaste jaoks tunduvad need tähendamissõnad väga lihtsatena. Samas aga, tuginedes Kristusele, kannab iga tähendamissõna endas üht võrratut saladust. Igas Jeesuse poolt kõneldud tähendamissõnas on peidus Kuningriigi tõde ja see tõde on avastatav vaid neile, kes täie innukusega seda otsivad.

 

Paljud usklikud lendavad tähendamissõnadest lihtsalt üle. Nad arvavad, et neis peituvad õppetunnid on juba niigi selged ja lähevad kiiresti edasi. Või, nad jäävad ilma tähendamissõna tähendusest, kuna arvavad, et see ei puutu neisse. 

 

Piibel aga ütleb väga selgelt, et need on Issanda saladused. Need saladused on olnud varjul maailma algusest alates, aga Matteus ütleb meile, et need on peidetud Jeesuse tähendamissõnadesse. Ja neis varjul olevais tõdedes peitub tõeline vägi tegemaks kristlasi vabaks. Samas on vähesed nõus maksma seda kõrget hinda, et neid avastada. Mõelge koos minuga ühe Issanda tähendamissõna peale:  

 

„Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” (Matteuse 13:45–46). Kes on see kaupmees siin tähendamissõnas? Kreekakeelne sõna viitab talle kui rändavale hulgikaupmehele. Kaupmehele, kes ka hindas ja proovis asju. Ehk teisisõnu – te teenis oma elatist hinnates kallihinnalisi pärle, nende kvaliteeti ja väärtust.

 

Me teame, et Jeesus on üks väga kallihinnaline pärl, mille kaupmees leiab. Ta on väga kallis, lausa hindamatu väärtusega, sest kaupmees müüb maha kõik, mis tal on, et saada osaks vaid Teda. Ma usun, et me leiame pärli tähenduse Jumala igavikulistes eesmärkides. On ilmselge, et see pärl kuulus Isale. Kristus kuulus Talle nõnda nagu ükskõik, milline teine poeg kuulub oma isale. Pole kahtlustki, et Jeesus on oma Isa kõige väärtuslikum ja kallihinnalisem omand. Ja ainuüksi üks asi sai panna Isa loobuma sellest kallihinnalisest pärlist ning Ta tegi seda armastusest.

 

Kristus on see aaretelaegas ja Temas olen ma leidnud kõik, mida ma eales vajan. Pole olnud enam vähimatki põhjust püüda leida mingit eesmärki oma teenistuses. Ei mingeid püüdlusi enam leida rahuldust oma perelt või sõpradelt. Ei mingit vajadust ehitada midagi Jumalale või olla edukas või kasulik. Ei mingit teistega sammu pidamist või millegi pidevalt paremaks muutmist. Ei mingeid võimaluste otsimisi, kuidas olla teistele meelepärane. Ei mingeid püüdlusi või omaenese mõistuslikke käike leida väljapääsu raskustest.

 

Ma olen leidnud selle, mida olen otsinud. Minu aare ja pärl on Kristus. Ja kõik, mida Omanik minult palub, peitub järgnevas: „David, ma armastan sind. Luba mul sind enese omaks võtta. Ma olen juba allkirjastanud kõik paberid oma Poja verega, mistõttu nüüdsest oled sa Ta kaaspärija kõiges, mis mulle kuulub.“

 

Milline tehing! Mina pean loobuma oma räpastest enese-sõltuvuse ja heade tegude räbalaist. Heitma kõrvale oma ribadeks kantud enese-püüdluse jalanõud. Jätma maha kõik oma unetud ööd kahtluste ja hirmude lõputuil tänavail ja vastutasuks lapsendatakse mind Kuninga enda poolt! Aga see on just see, mis juhtub, kui sa otsid seda pärli, seda aaret, kuni sa ta leiad. Jeesus pakub sulle kõike, kes ta on! Ta toob sulle rahu, rõõmu, eesmärgi ja pühaduse. Temast saab sinu kõik – sinu käimised ja magamised; sinu hommik, pärastlõuna ja õhtu.