ÄRA MINE TAGASI EGIPTUSESSE by Gary Wilkerson
Aabraham saavutas imelisi asju, kui Jumal juhtis teda oma täie õnnistuse sisse. Hiljem aga, kui olukorrad halvemuse poole pöördusid, kaotas Aabraham oma tähelepanu Jumala ault ja pöördus selle asemel omaenda allikate poole. „Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg.“ (1 Moosese 12:10)
Kogu see lugu annab meile aimu, et Egiptus oli küll viimane koht, kuhu Aabraham oleks pidanud minema. Ühtpidi seadis ta ohtu oma naise, kaotades ta mõneks ajaks vaenulikule kuningale ning teisalt valetas ja manipuleeris ta erinevate asjadega, et päästa oma nahka. Kuni selle hetkeni oli see mees usaldanud Jumalat kõige täiega. Miks siis kadus ta usaldus Jumala vastu nüüd nendes raskustes?
Ehk on midagi sarnast juhtunud sinugi kriisihetkedel. Kui elu läheb raskeks – puudutagu see siis su rahaasju, tervist või perekonda – hoiad sa siis ikkagi pilgu Jumalal läbi selle kõige? Sest kui oled taolistel aegadel kordki „läinud Egiptusesse“ abi järele, siis sa tead, kui mõttetu see tegelikult on. Sageli raskendab see olukorda veelgi, tuues kaasa nii meeleheidet kui häbi.
Kogu mu loo mõte on järgmine: meie eraldatus maailmast ei sünni tänu meie endi jõupingutustele või võimetele. See sünnib tänu Jumala ilmutusele ja aule, mis jääb meiega ka rasketel aegadel. Mõtle prohvet Jesaja peale. Ta nägi templisse sisenedes Jumala au: „Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina. „ (Jesaja 6:1). Ainuüksi juba see vaatepilt sundis Jesaja alandlikus aukartuses silmili templi põrandale maha: „Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat.” (Jesaja 6:5).
Sel hetkel Jesaja mõistis Jumala poolset eraldatust. Issand ütles talle: „Ma olen eraldanud sind oma pühade eesmärkide tarvis. Ma läkitan sind kuulutama oma sõna sellele pahelisele rahvale. Nad seisavad sulle küll vastu, kuid sa elad selle üle, sest sa oled näinud minu au. Ja kui nad ka pööravad sulle selja, ei pea sa minema „Egiptusesse“, sest sa oled näinud Jumala loomust, kes on kutsunud sind.“
Kogu see lugu annab meile aimu, et Egiptus oli küll viimane koht, kuhu Aabraham oleks pidanud minema. Ühtpidi seadis ta ohtu oma naise, kaotades ta mõneks ajaks vaenulikule kuningale ning teisalt valetas ja manipuleeris ta erinevate asjadega, et päästa oma nahka. Kuni selle hetkeni oli see mees usaldanud Jumalat kõige täiega. Miks siis kadus ta usaldus Jumala vastu nüüd nendes raskustes?
Ehk on midagi sarnast juhtunud sinugi kriisihetkedel. Kui elu läheb raskeks – puudutagu see siis su rahaasju, tervist või perekonda – hoiad sa siis ikkagi pilgu Jumalal läbi selle kõige? Sest kui oled taolistel aegadel kordki „läinud Egiptusesse“ abi järele, siis sa tead, kui mõttetu see tegelikult on. Sageli raskendab see olukorda veelgi, tuues kaasa nii meeleheidet kui häbi.
Kogu mu loo mõte on järgmine: meie eraldatus maailmast ei sünni tänu meie endi jõupingutustele või võimetele. See sünnib tänu Jumala ilmutusele ja aule, mis jääb meiega ka rasketel aegadel. Mõtle prohvet Jesaja peale. Ta nägi templisse sisenedes Jumala au: „Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina. „ (Jesaja 6:1). Ainuüksi juba see vaatepilt sundis Jesaja alandlikus aukartuses silmili templi põrandale maha: „Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat.” (Jesaja 6:5).
Sel hetkel Jesaja mõistis Jumala poolset eraldatust. Issand ütles talle: „Ma olen eraldanud sind oma pühade eesmärkide tarvis. Ma läkitan sind kuulutama oma sõna sellele pahelisele rahvale. Nad seisavad sulle küll vastu, kuid sa elad selle üle, sest sa oled näinud minu au. Ja kui nad ka pööravad sulle selja, ei pea sa minema „Egiptusesse“, sest sa oled näinud Jumala loomust, kes on kutsunud sind.“