KANNATAMATUD USKLIKUD
Saatan tundus tajuvat teatud kannatamatust Ristija Johanneses, kui too enne oma surma vangis istus. Kannatamatus tähendab suutmatust oodata või kannatada raskusi rahulikult. Kui me aga muutume Jumala suhtes kannatamatuks, igatsedes nii väga saada Ta vastuseid ja segades oma kannatamatuse usuga, muutub meie palvesuhtumine omamoodi ärritavaks. See täidab meid – Tema templit – tervistkahjustava lõhnaga. Ja selle asemel, et saata taeva poole magusalõhnalisi palveid, eritame me hoopis halba haisu. See aga on miski, mida Saatan kiirelt haistab.
Kannatamatud usklikud on löödud, kui näevad Jumala imelisi tegusid kõikjal enda ümber, aga mitte iseenda eludes. Nad on pettunud Jumala nn aeglase vastamise pärast, tundes ajapikku, et nad on kõrvale jäetud ja otsekui millessegi kinni jäänud. Heebrea kiri ütleb meile, et taoline kannatamatus on üks vaimse loiduse vorme: „Et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu.“ (Heebrealastele 6:12). Meid on juhendatud järgima Aabrahami eeskuju: „Ja nõnda, olles pikameelne, koges ta tõotuse täitumist.“ (Heebrealastele 6:15).
Piiblis on ka öeldud, et Jumala Sõna katsus Joosepi läbi. Nii on ka tänapäeval Jumala tõotustega, et need võivad panna meid aegajalt proovile. Kui me siis neil läbikatsumiste aegadel ei lisa kannatlikkust oma usule, juhtubki see, et solvume Jumala peale ja pettume Temas. Õpetussõnad 18:19 on öeldud: „Petetud venda on raskem võita kui tugevat linna, ja tülid on otsekui kindluse riiv.“ Heebreakeelne tähendus sõnale „petetud“ viitab eemale jäämisele või ka usust taganemisele. Ehk teisisõnu – kui oleme Jumalas pettunud, valitseb meid ka oht langeda täiesti usust ära. Mida kauem sellest pettumusest ja solvumisest kinni hoiame, seda raskemaks see läheb murda läbi uskmatuse müüridest.
Ometi pakub Jaakobuse 1:2-4 meile välja ka lahenduse: „Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.“
Kannatamatud usklikud on löödud, kui näevad Jumala imelisi tegusid kõikjal enda ümber, aga mitte iseenda eludes. Nad on pettunud Jumala nn aeglase vastamise pärast, tundes ajapikku, et nad on kõrvale jäetud ja otsekui millessegi kinni jäänud. Heebrea kiri ütleb meile, et taoline kannatamatus on üks vaimse loiduse vorme: „Et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu.“ (Heebrealastele 6:12). Meid on juhendatud järgima Aabrahami eeskuju: „Ja nõnda, olles pikameelne, koges ta tõotuse täitumist.“ (Heebrealastele 6:15).
Piiblis on ka öeldud, et Jumala Sõna katsus Joosepi läbi. Nii on ka tänapäeval Jumala tõotustega, et need võivad panna meid aegajalt proovile. Kui me siis neil läbikatsumiste aegadel ei lisa kannatlikkust oma usule, juhtubki see, et solvume Jumala peale ja pettume Temas. Õpetussõnad 18:19 on öeldud: „Petetud venda on raskem võita kui tugevat linna, ja tülid on otsekui kindluse riiv.“ Heebreakeelne tähendus sõnale „petetud“ viitab eemale jäämisele või ka usust taganemisele. Ehk teisisõnu – kui oleme Jumalas pettunud, valitseb meid ka oht langeda täiesti usust ära. Mida kauem sellest pettumusest ja solvumisest kinni hoiame, seda raskemaks see läheb murda läbi uskmatuse müüridest.
Ometi pakub Jaakobuse 1:2-4 meile välja ka lahenduse: „Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.“