JEESUSE LIGIOLUS PEITUV VÄGI
Ma ei saa küll rääkida teiste pastorite eest, kuid saan rääkida sellest, mida tean. Olen üle 50 aasta kuulutanud Jumala Sõna kõige raskemale ja kurjemale patuste kambale, keda maa pealt üldse leida võib: narkosõltlastele, alkohoolikutele ja prostituutidele. Samas aga on see seltskond patuseid palju vähem tõrjuv evangeeliumi tõe suhtes, kui paljud need, kes kirikupingis istuvad ja oma olukorra suhtes pimestatud on. Tuhanded kirikuskäijad Ameerikas on kõvema südamega, kui need, kes tänavail. Ja ükski pehme, õrnal toonil jagatud pooltõene evangeelium ei murra nende kurjuse müüre.
Tarsosest pärit Saulus oli just seda sorti kõva südamega religioosne mees. Nö variseride variserina ning kõrgelt hinnatud kujuna religioosses ühiskonnas, oli Saulil kõik paigas. Tuli siis Jeesus ta juurde mingit küsitlust läbi viima, küsides, mida Saul tahaks näha sünagoogi teenistustel? Ei! Sauli tabas silmipimestav valgus – täielik Kristuse ligiolu -, mis lõi ta silmili maha. See oli läbilõikav ja vastakas kogemus, mis paljastas Sauli südame ja patu (vt Apostlite teod 9:1-9).
Kistuse evangeeliumi teenijana peaks ma tegema samuti. See on minu töö juhtida mehi ja naisi patutunnetusele. Mina olen see, kes peab hoiatama neid kõiges eesootavas, kui nad jätkavad oma vanades eluviisides. Ja ei ükski meelitamine, peenutsemine või püüe neile meeldida ei muuda nende olukorda. Ehk veelgi lihtsamalt öeldes: mind on kutsutud juhtima inimesi hülgama kõike muud ja järgima Kristust, keda nad üldse kütkestavaks ei pea. Ainuüksi Püha Vaim suudab seda neis korda saata. „Sest ma ei ole midagi teie eest salajas pidanud, vaid olen teile kuulutanud Jumala kogu tahtmist.“ (Apostlite teod 20:27)
Ärge nüüd siinkohal mu öeldust valesti aru saage. Ma kuulutan ka Kristuse armu, halastust ja armastust kõigile inimestele. Ja ma teen seda läbi pisarate. Kuid ainus asi, mis suudab tungida läbi kõvaks läinud südametega inimeste südameist, on Jeesuse plahvatuslik ligiolu. See aga saab tulla esile läbi ise pattu kahetsetavte ja palvetavate pastorite ning kaaskodanike.
Tarsosest pärit Saulus oli just seda sorti kõva südamega religioosne mees. Nö variseride variserina ning kõrgelt hinnatud kujuna religioosses ühiskonnas, oli Saulil kõik paigas. Tuli siis Jeesus ta juurde mingit küsitlust läbi viima, küsides, mida Saul tahaks näha sünagoogi teenistustel? Ei! Sauli tabas silmipimestav valgus – täielik Kristuse ligiolu -, mis lõi ta silmili maha. See oli läbilõikav ja vastakas kogemus, mis paljastas Sauli südame ja patu (vt Apostlite teod 9:1-9).
Kistuse evangeeliumi teenijana peaks ma tegema samuti. See on minu töö juhtida mehi ja naisi patutunnetusele. Mina olen see, kes peab hoiatama neid kõiges eesootavas, kui nad jätkavad oma vanades eluviisides. Ja ei ükski meelitamine, peenutsemine või püüe neile meeldida ei muuda nende olukorda. Ehk veelgi lihtsamalt öeldes: mind on kutsutud juhtima inimesi hülgama kõike muud ja järgima Kristust, keda nad üldse kütkestavaks ei pea. Ainuüksi Püha Vaim suudab seda neis korda saata. „Sest ma ei ole midagi teie eest salajas pidanud, vaid olen teile kuulutanud Jumala kogu tahtmist.“ (Apostlite teod 20:27)
Ärge nüüd siinkohal mu öeldust valesti aru saage. Ma kuulutan ka Kristuse armu, halastust ja armastust kõigile inimestele. Ja ma teen seda läbi pisarate. Kuid ainus asi, mis suudab tungida läbi kõvaks läinud südametega inimeste südameist, on Jeesuse plahvatuslik ligiolu. See aga saab tulla esile läbi ise pattu kahetsetavte ja palvetavate pastorite ning kaaskodanike.