JUMALA ARMASTUS

Taavet pani tähele sõna, mille prohvet Naatan talle Jumala poolt edasi andis ning parandas meelt ja kuuletus sellele. Tänu sellele kulges ta ülejäänud elu Jumala tunnetamises kasvamises. Jumal tõi suure rahu Taaveti ellu ja mingi hetk pidid kõik ta vaenlased sulgema oma suu. Samas aga on suurim tunnistus Jumala taastavast tööst tema elus Taaveti enda tunnistus. Vaata, mida ta kirjutas oma elu lõpupäevadel:

• „Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja. Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja…“ (2 Saamueli 22:2-3) 
• „Ta (Jumal) kuulis mu häält…ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest…Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. (2 Saamueli 22:7, 17, 20). Isegi peale kõike seda, millega Taavet oli Jumalale meelehärmi valmistanud, oli ta võimeline ütlema: „Jumalal on minust hea meel.“

Põhjus, miks Taavetit jäetakse alati teadma kui „meest Jumala südame järele“ on selles, et ta parandas oma pattudest kiiresti ja siiralt meelt. Õpetussõnades on öeldud: 

• „Kes noomimist tähele paneb, seda austatakse.“ (Õpetussõnas 13:18) Jumal austab sind, kui armastad temapoolset manitsust ja kuuletud sellele. 
• „…vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi, peavad nad siis sööma oma tegude vilja...Sest rumalaid tapab nende taganemine.“ (Õpetussõnad 1:30-32) Kui pöörad kurdi kõrva Jumala noomitustele, hävitab see su enda. 
• „Korralekutsuvad manitsused on elutee.“ (Õpetussõnad 6:23) Ehk lihtsamalt öeldes – Jumala manitsused toovad elu.

Kui Jumala Sõna kõnetab sind ja Tema Vaim ei lase sul mugavalt oma patuhunniku otsas istuda, tähendab see eeldavasti seda, et su suhtes näidatakse üles armu. See on Jumala sügav armastus, mis teeb oma tööd, kutsudes sind surmast ellu. Reageerid sa siis sellele nagu Taavet? Kui nii, siis saad kogema ka tõelist taastamist ning lepitust. Ühtlasi aga taastab ka Jumal kõik selle, mille vaenlane on sult’ röövinud.