ERALDAMINE by Gary Wilkerson
Vaid päev enne oma ristilöömist, ütles Jeesus viimasel söömaajal oma jüngritele: „Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind.“ (Johannese 14:19). Milline huvitav väide Jeesuse poolt, kes teadis, et Ta jüngrid ei mõista seda nagunii. Nii küsiski üks neist: „Issand, mis see on, et sa näitad ennast ainult meile ja mitte maailmale?” (Johannese 14:22).
Loomulikult oli Jeesusel neile järjekordne õppetund varuks, nii et Ta vastas: „Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde… Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!...Ja nüüd ma olen teile seda öelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib. Ma ei räägi enam teiega palju, sest maailma vürst tuleb ja talei ole mingit voli mu üle, vaid et maailm saaks aru, et mina armastan Isa ja teen nõnda, nagu Isa mind on käskinud.“ (Johannese 14:23, 27, 29-31).
Olen siinkohal kogu Jeesuse vastuse pisut kokku võtnud, et keskenduda teemale, mis jookseb läbi kogu sellest peatükist. Ja selleks teemaks on eraldamine. Ülaltoodud kolmes salmis toob Kristus välja 3 konkreetset erinevust Tema kuningriigi ja maailma vahel: „Maailm ei näe mind enam, aga teie näete“ (14:19). „Oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.“ (14:27). „Maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle.“ (14:30).
Miks küll Jeesus need erinevused oma järgijate jaoks välja tõi? Tundus, et see oli Tema jaoks oluline, et me näeksime selget erisust nende asjade vahel. Kuid fakt on see, et Jumal toob taolisi erisusi esile läbi kogu Piibli. Jumal eraldas juba loomise käigus valguse pimedusest ja päeva ööst. Ta eraldas Iisraeli kõigist teistest rahvastest. Uues Testamendis annab Ta oma kogudusele korralduse: „Tulge välja nende seast ja eralduge.“ Nii eraldab Ta ka Suurel Kohtupäeval lambad sikkudest. Jumal tõmbab läbi oma Sõna pidevalt eraldavaid jooni, mis ütlevad meile: „See asi tähendab üht ja see teist.“
Loomulikult oli Jeesusel neile järjekordne õppetund varuks, nii et Ta vastas: „Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde… Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!...Ja nüüd ma olen teile seda öelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib. Ma ei räägi enam teiega palju, sest maailma vürst tuleb ja talei ole mingit voli mu üle, vaid et maailm saaks aru, et mina armastan Isa ja teen nõnda, nagu Isa mind on käskinud.“ (Johannese 14:23, 27, 29-31).
Olen siinkohal kogu Jeesuse vastuse pisut kokku võtnud, et keskenduda teemale, mis jookseb läbi kogu sellest peatükist. Ja selleks teemaks on eraldamine. Ülaltoodud kolmes salmis toob Kristus välja 3 konkreetset erinevust Tema kuningriigi ja maailma vahel: „Maailm ei näe mind enam, aga teie näete“ (14:19). „Oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.“ (14:27). „Maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle.“ (14:30).
Miks küll Jeesus need erinevused oma järgijate jaoks välja tõi? Tundus, et see oli Tema jaoks oluline, et me näeksime selget erisust nende asjade vahel. Kuid fakt on see, et Jumal toob taolisi erisusi esile läbi kogu Piibli. Jumal eraldas juba loomise käigus valguse pimedusest ja päeva ööst. Ta eraldas Iisraeli kõigist teistest rahvastest. Uues Testamendis annab Ta oma kogudusele korralduse: „Tulge välja nende seast ja eralduge.“ Nii eraldab Ta ka Suurel Kohtupäeval lambad sikkudest. Jumal tõmbab läbi oma Sõna pidevalt eraldavaid jooni, mis ütlevad meile: „See asi tähendab üht ja see teist.“