teisipäev, 29. november 2016

VAIKNE HINGAMINE JA KINDLUS

Mooses oli enam kui veendunud, et ilma Jumala ligioluta pole ühelgi ta püüdlusel elus mõtet. Jumalaga silmast silma kõneledes, väitis ta täie julgusega: „Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!“ (2 Moosese 33:15). Ehk teisisõnu ütles ta: „Issand, kui Sa pole meiega, ei saa me ka hakkama. Seetõttu ei tee me üht ainust sammugi ilma kindlalt teadmata, et Su ligiolu tuleb koos meiega.“
Mooses teadis, et Jumala ligiolu nende keskel oli see, mis eristas neid kõigist teistest rahvastest ja sama kehtib ka Jumala rahva puhul täna. Jumala ligiolu „meie keskel“ juhib, juhatab ja viib täide Tema tahte nii meis kui meie läbi. Ühtlasi ajab Ta ligiolu välja kogu hirmu ning segaduse.
Moosese hoiak oli: „Me tegutseme vaid ühe printsiibi järgi: ainus viis, kuidas kogeda juhtimist ja katet, kuidas minna lahingusse ja jääda ellu keset neid aegu nagu nad on, on omada Jumala ligiolu meiega. Kui Tema ligiolu on me keskel, ei saa ka keegi hävitada meid. Ilma Temata aga oleme abitud ja enam-vähem suur null. Las kõik teised rahvad loota oma võimsate vägede peale - oma raudvankrite ja oskuslike sõdalaste peale. Meie aga loodame ilmsiks saanud Issanda ligiolu peale.“
Jumal vastas Moosese julge väljaütlemise peale: „Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu.” (2 Moosese 33:14). Heebreakeelne tähendus sõnale „rahu“ viitab „mugavusele, rahulikkusele, kindlusele“. Ehk siis Jumal ütles: „Vahet pole, milliste lahingute või katsumustega te ka silmitsi ei seisaks – te leiate alati vaikse hingamise ja kindluse minus.“