laupäev, 14. jaanuar 2017

ELAVA VEE JÕED - Jim Cymbala

Vana Testamendi ajal oli nii, et kus puudus vesi, seal puudus ka elu. Inimesed surid põua ajal. Nõnda samuti ka, kui Jumala Vaimu elavad veed ei voola meis, puudub meil ja me kogudustel vaimulik elu ning meil on vähe elujõudu. Nii nagu Mojave kõrbes võrdub vee puudumine elu, kasvu ja vilja puudumisega. Me võime ju käia regulaarselt kirikus ning omada täiuslikke doktriine, kuid kui Püha Vaim meid ei kasta, kuivame me kokku ja sureme.
Jeesus rääkis väga avameelselt Püha Vaimu omamisest. „Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.” (Johannese 7:37-38). „Elava vee jõgede“ all pidas Jeesus silmas Püha Vaimu, kelle usklikud pidid hiljem saama.
Kui Jumala Vaim tuleb, saame me uue elu. Ilma Jumala Vaimuta jääme me maadlema omaenda jõupingutustega, mis on läbi imbunud nõrgast moraalsusest ja patustest kalduvustest. Kui aga Jumala Vaim tuleb, on meil rõõmu, lootust ja väge. Pane tähele, et Jeesus ei räägi siin mingitest veetilkadest, vaid „elava vee jõgedest“. Nii nagu jõgi, nii voolab ka Jumala Vaim – vägi, mis tuleb me sisse ja voolab meist välja, et võiksime olla õnnistuseks teistele.
Jumal kasutab vett kui Püha Vaimu sümbolit pisut teisel moel, kui ütleb: „Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke.“ (Hoosea 14:5). Me kõik oleme näinud värskendavaid veepiisku sätendamas rohul ja lilledel. Kasutades sama metafoori, ütleb Jumal, et Ta on kui kaste, mis langeb vaikselt õhtul ja katab hommikul kogu maa. Kaste ei saa tekkida liiga kuumas ega liiga tugeva tuule käes. Nõnda samuti ei saa me kogeda Jumala värskendust, kui oleme liiga hõivatud ja jookseme ringi.

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.