esmaspäev, 16. jaanuar 2017

KUIV PINNAS - Gary Wilkerson

Jumal ütles Moosesele, kui Iisraeli lapsed Egiptuses olid: „Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere äärde!“ (2 Moosese 14:1-2). Jumal andis teada, et Ta on neid viimas uude paika. 
Jumal juhtis neid läbi väga kiviste pinnaste, kust nad nägid ka distantsilt Punast Merd. Kuid selle rannale jõudes mõistsid nad, et olid jäänud kinni väga väikesele pinnasele, kus ühel pool kõrgusid kaljud ja teisel pool vesi. Vaarao nägi nende asupaika ja ütles sära silmis: „Nad on omadega vastu seina surutud.“ Jumal oli nad juhtinud sinna, kuid iisraellased polnud kaugeltki mitte õnnelikud selle üle.
Kas Jumal on ka sind kunagi kutsunud mõnda paika, mis on sinu jaoks kõige viimane koht, kus üldse olla? Mooses, kes polnud senini olnud mingi tugev sõjaväe juht ja oli osalenud vaid mõnes lahingus, oli piisavalt tark, et tunda ära nende ebakindel olukord: „Ma pole päris kindel, et oleme sõjalise kaitse mõttes kõige paremas paigas. Tegelikult on ju selge, et oleme lõksus!“
Jah, Mooses ja iisraellased olid raskes seisus, kuid Jumal oli kohe, kohe saamas au läbi nende olukorra. Seetõttu lasebki Jumal meil sattuda vahel rasketesse seisudesse, et Tal on suured plaanid meiega. Kui arvame, et oleme lõksus ja nurka surutud, ütleb Jumal: „See kõik töötab välja toomaks au minu nimele.“
Kas sa tunned end ka nurka surutuna, heitunud ja lootusetuna? Kui nii, siis võta selles raskes seisus üks ususamm ja ütle: „Jumal, ma kuuletun Sulle sõltumata sellest, palju see mulle maksma läheb.“ Kui see sünnib, näed sa Jumalat võimsalt tegutsemas sinu poolel.
Sa ju juba tead, mis Moosesest ja iisraellastest edasi sai – Jumal lasi Punasel Merel lüüa kahte lehte ja Ta lapsed marssisid sealt kuiva jalaga läbi. Oli see vast üks auline võit!