reede, 27. jaanuar 2017

VAIKNE USALDUS

„Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.“ (Jeremija 17:7-8).
Me näeme salmis 8, et see, kes loodab rasketel aegadel Jumala peale, on „istutatud“. Ta on sügavale juurdunud, stabiilne ja viljakas, alati haljas täis värsket elu. Ja kui asjad ta elus muutuvadki kuivaks ja rahutuks, ei tunne ta hirmu selle ees. Taoline inimene ütleb. „Jeesus, ma loobun lootmast ühegi inimese peale, et too mind sellest katsumusest läbi aitaks. Pöördun ainuüksi Sinu poole! Sina oled mu ainus alalhoidja ja mu ainus lootus, mistõttu vaatan vaid Sinu peale, kes Sa annad mulle jõudu ja kannad mind kuni võiduni.“
Issand igatseb sellist usku meilt meie igapäeva eludes. Sa võid nüüd öelda: „Aga vend Dave, ma olen endiselt töötu ja olukorrad on väga kitsad.“ Ometi pean ma uskuma seda, mida loeme Jumala Sõnast: „Usalda mind ja sa saad olema õnnistatud.“ Sa vastad ehk selle peale: „Kuid ma ei tea, mida teha. Tormid möllavad mu ümber ja kõik näib totaalselt lootusetu. Ma ei näe mingitki märki abist või päästest.“
Sa võid kogeda katsumusi oma pereringis, äris või rahalises seisus. Kuid kui jätkad jätkuvalt Jumala, Tema Sõna ja ustavuse usaldamist, lubab ka Jumal õnnistada sind. Ja Tema juba ei valeta! Ning kui olukorrad lähevadki kuumaks, siis sind see ei häiri. Ja kui tuuled puhuvad, siis sa jääd kindlana püsima. Miks? Sest sa oled õppinud usaldama Teda vaatamata oma kõikuvatele olukordadele. Sa oled see haljas puu, mis kannab täie kindlusega rikkalikku vilja ning kõik sinu ümber olijad leiavad julgustust ning lootust, kui nad näevad sinu vaikset usaldust.