kolmapäev, 11. jaanuar 2017

RAHU – JUMALA AND

„Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.  Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“  (Filiplastele 4:6-7).
Seda salmi hiljuti uuesti lugedes, üllatas mind miski, mida ma polnud varem tähele pannud. Paulus ütleb, et peaksime lõpetama muretsemise ja pöörduma palves Jumala poole. Seejärel aga peaksime tänama Teda vastuse eest. Paulus ei räägi siin midagi vabastuse või juhiste saamisest, imedest või tervenemisest. Selle asemel ütleb ta, et me saame hoopis anni…Jumala rahu. Jumal vastab kõigile me palvetele ja anumistele oma rahuga: „Jumala rahu juhib te südameid ja mõtteid.“ Ehk teisisõnu, Jumala esmane vastus igale me palvele ja südamehüüule on Tema rahu!
Kõigil palvetavatel inimestel on üks ühine omadus – ükskõik, kui halvasti me ka oma palvekambrisse minnes ei tunneks, sealt välja tulles oleme täidetud Jumala rahuga. Jumal on piiranud iseend omaenda valitsusega, mida teatakse ka kui Jumala hoolt. Ta teeb asju siin ja seal, valmistades ette inimeste südameid ja juhtides olukordi, kuid seni, kuni Ta hool on valmistamas vastust meile, ütleb Ta: „Ma ei anna sulle, mida sina arvad, et sa vajad, vaid mida mina tean, et sa vajad – see on minu rahu su südames.“
Paljud meist maadlevad Jumalaga palves. Me anume Teda rohkete pisaratega; me prõmmime taeva väravale; me kuulutame kõiki Jumala antud tõotusi. Kuid mida enam päevi, nädalaid ja kuid möödub, seda enam hakkame mõtlema: „Miks Sa küll ei kuule mind, Issand? Mis küll blokeerib mu palveid? Mida ma küll olen teinud, et Sind kurvastada või Sulle pettumust valmistada?“
Kuid fakt on see, et Jumal on meile juba öelnud: „Siin! Siin on mu rahu, mis ületab kogu igasuguse mõistuse. Võta see ja lase sel valitseda oma südames, kuniks mina kõik välja töötan.“