reede, 21. aprill 2017

ME USUME!

Oli Kristuse ristilöömise eelne õhtu. Jeesus oli kogunud kõik oma jüngrid ülemisse tuppa, et valmistada neid ette oma lahkumiseks siit maa pealt. Olles üheskoos õhtust söönud, võttis me Issand rätiku ja hakkas oma jüngrite jalgu pesema.
Jeesus ütles tol õhtul oma pühendunud järgijatele, et kurjade meeste käed „tõstavad Ta üles“ (st löövad Ta risti). Seda öeldes hoiatas Ta neid ette kõige eesootava suhtes. Jeesus lõpetas oma sõnumi, öeldes: „Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan maailma ja lähen Isa juurde.” (Johannese 16:28), millele jüngrid vastasid: „Vaata, nüüd sa räägid täie selgusega ega räägi võrdumitega. Nüüd me teame, et sina tead kõike ega vaja, et keegi sinu käest küsiks. Seetõttu me usume, et sina oled pärit Jumala juurest.” (Johannese 16:29-30). Jüngrid andsid Jeesusele teada, et nad mõistsid selgelt, mida Ta neile öelnud oli. Kuid veelgi enam – pane tähele nende sõnu viimases salmis: “Seetõttu me usume.”
Oli selge, et suur usk valitses nende hinges ja need mehed kuulutasid Jeesusele: „Nüüd me näeme, Jeesus! Nüüd me teame. Nüüd me usume.“