neljapäev, 6. aprill 2017

MEIE KAITSE

Olles keset lahingut, saadab Saatan su pihta igasugu süüdistusi. Ta tuletab sulle meelde igat su mineviku pattu, igat sünget hetke ja rumalat tegu, mida oled eales teinud. Pole siis ime, et Paulus kutsub neid „põletavateks noolteks“ (vt Efeslastele 6:16), mis tõlkes tähendab „sütitavat raevu“. Paljud Jumala inimesed teavad, mida kujutavad endast neid ümbritsevate inimeste poolt lendu lastud õelad ja haiget tegevad sõnad. Need alusetud süüdistused on tõesti sütitava raevu põletavad nooled.
On aegu, kus sa võid arvata, et oled ainus, kes on taoliste kohutavate rünnakute ohver. Tunned end keset seda kannatust üksiku ja isoleerituna. Isegi need, kes sinust kõige enam hoolivad, ei tundu mõistvat, millest oled läbi minemas.
Apostel Paulus tuletab meile meelde: „Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast, vaid rõõmustage, et nii nagu te olete Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema kirkuse ilmumisel.“ (1 Peetruse 4:12–13). Ühtlasi aga annab meile ka juhised: „Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled!“ (Efeslastele 6:16). 
Mis see usukilp täpsemalt on? Tegu on läbistamatu kaitsevahendiga, mis on rajatud Jumala tõotustele ja löödud läikima meie usuga. See kilp on meie kaitseks iga saatanliku, haiget tegeva sõna eest, mis on öeldud meie vastu. Selleks, et kaitsta end sellega hingevaenlase rünnakute eest, peame summutama iga hirmu ja uskmatuse hääle. Tegu on kaitsega, mis kuulutab täie kindlusega: „Saatan, ma olen igati teadlik su võtetest, kuid mitte ükski asi – ei ükski hingemattev valu, kõikuv rahaline seis ega kaosed maailmas – ei saa mind lahutada Jumala armastusest.“