MEIE ÜLISTUSE ALLIKAS

Mooses oli võimeline ülistama ka siis, kui tal polnud just suurt palju lootust Iisraeli rahva suhtes. Ta teadis, et ta rahvas on tagasilanguse teel – et nad varjavad oma kuldseid ebajumalaid, mille olid enestega Egiptusest kaasa toonud. Ja kuigi Mooses ise oli veennud Jumalat, et Too säästaks neid vaatamata kuldvasika kummardamisele, võis ta endamisi siiski mõelda: „Kui kaua veel Jumal kõiki nende salajasi ihasid ja nurinat talub? Millal küll Ta kannatus katkeb?“

Kõige selle põhjal võib jääda mulje, et Moosese anumised Iisraeli rahva nimel olid oluliselt enam kaastunnet täis kui Jumala suhtumine oma rahvasse. Kuid tegelik tõde on see, et Jumalal polnud vähimatki kavatsust seda rahvast hävitada. Tal olid kõik oma tõotused nende jaoks juba valmis mõeldud. Seega oli pigem tegu „armu testiga“ Moosese jaoks. Jumal küsis oma sulaselt: „Kuidas sa kavatsed mind oma rahvale esitleda? Kas ainuüksi kättemaksuhimulise Jumalana, kes on täis hukkamõistu? Aga sa ei saa, sest ma olen armuline, pikameelne ja alati valmis andestama oma rahvale.“

Vat see oli alles ilmutus! Ja see tõi kergendust Moosese südamele. Seetõttu, kiites Jumalat, hakkas ta ka välja kuulutama au, mida Jumal oli talle ilmutanud: „Jumala arm kannab meid läbi! Ta on pikameelne ja annab meile andeks. Milline au! Milline lootus ja trööst!“ Ja Mooses jätkas oma palvet: „Issand, kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis käigu Issand meie keskel! Kuigi see on kangekaelne rahvas, anna siiski andeks meie pahateod ja patt ja võta meid oma pärisosaks!” (2 Moosese 34:9). See piiblilõik tõestab eksimatult, et ilmutus Jumala aust on osa ülistusest!
Ilmutus Jumala aust peaks olema me ülistuse allikaks. Peaksime pidevalt kuulutama Tema au, tunnistades: „Issand, ma tean, et oled püha ja õiglane ega vaata patule läbi sõrmede. Aga ma olen ka näinud Su au ja tean, et Sa ei taha hävitada mind. Sa ei mõista mind hukka keset mu võitlusi. Vastupidi – Sa hoopis näitad, kui armastav ja pikameelne Sa mu suhtes oled. Ma tean, et vääriksin hülgamist. Olen nii palju kordi läbikukkunud, et mind peaks täiega kõrvale jätma. Kuid ometigi Sa ilmutad mulle, et oled armuline ja hella südamega!“