reede, 23. september 2016

LASTES ARMUL VOOLATA

Nelipühapäeval langes Püha Vaim ettevalmistunud inimeste üle, kes olid kõik koos ühes paigas (vt Apostlite teid 2:1). Mida sa tähendab, et nad olid kõik koos või ka ühel meelel, nagu osa piiblitõlkeid ütleb? Kõige lihtsamalt öeldes – arm voolas neist läbi. Las ma selgitada.
Mõtle nende inimeste peale, kes seal nelipühapäeva sündmustes osalesid. Need olid inimesed, kellele me täna suure austusega kui kirikuisade peale vaatame. Osa neist meestest oli täiega teinud pattu Jumala ja oma vendade ees. Nad kõik vajasid andestust ja pattude katmist, sest vastasel korral poleks kogudus kunagi liikunud edasi Jumala Vaimus ja kõiges selles, mis nende jaoks valmis oli pandud.
TÕSISED PATUD
Mõtle Peetruse peale. Ta oli ju täiega Jumalat teotanud, haavates sellega nii Jeesust kui kõiki teisi jüngreidki. See koguduse ihu andis Peetrusele andeks ja tegi talle katet, et tema minevik ei saaks kunagi varjutama tema tulevikku. Mõtle ka Jaakobuse ja Johannese ehk Kõuepoegade peale. Nemadki olid korralikult pattu teinud, solvates kaasjüngreid sellega, et pidasid end teistest paremaks. Nemadki said andeks ja leidsid katet.
Fakt on see, et ükskõik, kes, oleks võinud too päev öelda: „Pea nüüd hoogu, Peetrus! Kes sind üldse juhiks määras? Sind, kes sa eitasid ju Kristust!“ Mitte keegi ei öelnud seda, sest nende südamed olid armu läbi ette valmistatud. Seetõttu olid nad ka valmis võtma vastu Püha Vaimu, kui Ta nelipüha päeval suure väljavalamise näol tuli.
SÜDAME LOOD
Armsad, see on ka põhjus, miks Peetruse kirjad keskenduvad südame teemadele. Ta teadis, et kõigepealt tuleb kõik need lood korda ja andeks saada, et kõik lihalik ei saaks kuidagi takistada Jumala Vaimu tööd. Sama kehtib ka tänapäeva ristikoguduse kohta. Meie kohta, kes tahame saada osa Tema võimsast viimse lõikuse vihmast.
Kas me takistame seda Jumala Vaimu tööd tänu sellele, et ei anna andeks? Või oleme me valmis laskma armul voolata läbi iseendi?