neljapäev, 15. september 2016

NÄIDATES ÜLES TINGIMUSTETA ARMASTUST

Paljud kristlased elavad praegusel ajal paanika meeleolus. Inimesed, kes on kogu oma elu tunnistanud, et Issand on nende hoidja, on hakanud hirmust värisema, kui tormipilved on kogunemas meie peade kohale. Peetrusel on neile midagi väga lihtsat öelda: „Allutage kõik oma inimlikud tunded usu kontrolli alla.“
Teise asjana soovitab Peetrus tuua meil kõik need lood palves Jumala ette. „Olge siis arukad ja kained palveks.“ (1 Peetruse 4:7). Ainuüksi Issanda palet otsides, suudame me hoida oma hirmud kontrolli all. Mida tumedamaks pilved muutuvad, seda enam peaksime me liikuma Püha Vaimu rahus ja hingamises.
VÄLTIDES PAANIKAT
Sekulaarne maailm püüab hetkel leida meeleheitlikult rahu keset kaost. Tuginedes ajalehele „The Wall Street Journal“, pöörduvad paljud tippjuhid ja teiste pingeliste ametialade esindajad üha enam jooga, mantrate, Hiina laulude ja meditatsiooni poole. Meile kui kristlastele on aga Jumal tõotanud hoida meid täie rahu sees, kui vaid koondame keset kõike maailmas toimuvat oma mõtted Kristusele.
Peetrus ütleb, et keset neid aegu peaksime enam kui millegi muu pärast, muretsema ühe asja pärast. Vaatame, mis oli selle sureva apostli viimane õhutus?
„Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest „armastus katab kinni pattude hulga”.  (1 Peetruse 4:8).
SIRUTU VÄLJA OLLES ARMULINE
Peetruse kokkuvõte on järgmine: „Kui te tahate teada, mida tõeline ellujäämine endast kujutab ja kuidas Jumal oma rahvast neist aegadest läbi juhib, siis osutage oma õdedele-vendadele tingimusteta armastust. Sest Jeesuse Kristuse koguduse tulevik on sellega enam kui tihedalt seotud.“
Peetruse sõnade kohaselt peaks see olema meie kõige suurem mure. Jumala suure armu valguses, mida Ta on meile osutanud – Tema tingimusteta andestuse valguses meie pattude suhtes ja Tema kaastunde ning pikameelsuse tõttu peaksime meiegi sirutuma armu läbi nendeni, kes on meie vastu eksinud. Ja me peaks andestama neile otsekui nad poleks seda kunagi teinud.