esmaspäev, 19. september 2016

VÄRSKENDAV, ELAVDAV VESI - Gary Wilkerson

Kuidas Jumala värskendused me elusid praktiliselt mõjutavad?
MEIE OLUKORDADE VÄRSKENDAMINE
Kui Jumal värskendab me olukordi, muudab Ta vanu malle, mis võivad puudutada me abielu, rahaasju või tööd. Ta võib paljastada meie liigsed kulutamisharjumused ning veenda meid muutma neid. Ta võib juhtida meid isegi otsima finantsalast nõu, et asendada oma halvad harjumused ja õpetada meid olema targad majapidajad.
Ta võib sekkuda vanadesse käitumismallidesse meie abielus; mallidesse, mis hoiavad meid kinni mitte armastavates tegudes. Meie Isa on valmis värskendama meid oma rikkaliku armuga igakord, kui seda vajame. Taoline värskendamine tegeleb aga meie olukordadega.
TUUMIKU VÄRSKENDAMINE
Lisaks sellele on veel tuumiku värskendamine. See on selline värskendamine, mis läheb kaugemale me olukordadest, et uuendada me hingi, elusid ja seesmist olemust. Taoline värskendamine ainuüksi ei täida meid, aga ka voolab meist välja. See täidab meid rõõmuga oma abielu pärast; see paneb meid heldemalt maksma kümnist ja andma; see võimaldab meil seista silmitsi raskete suhetega, kinkides meile julgust, lootust ja energiat.
Ehk lühidalt öeldes – tuumiku värskendamine paneb meid tundma rõõmu igast hetkest, mis elatud koos Jeesusega. See õhutab midagi üles me südameis, öeldes: „Olen täiega elus ega tunne hirmu ühegi päeva ees. Olen põnevil sellest, et võin järgida Sind, Jeesus. Sa oled teinud mind julgeks ja mitte araks. Las ma siis kasutada seda ülevoolavat elu selleks, et elada Sulle!“
TOO KÕIK OMA LOOD TEMA ETTE
Mis sinust just praegu välja voolab? Uskmatus, nurisemine, hirm? Või pigem usk, lootus ja armastus? Nii nagu Jeesus hõikas selle välja Jeruusalemma pühade ajal, nii ütleb Ta sullegi, et viiksid kogu oma uskmatuse, kibestumise ja hirmu Tema ette. Ta tahab asendada need rahuloluga ning viia sind tühjusest terviklikkuse sisse.
Ta on tõotanud: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.” (Johannese 7:37-38)