esmaspäev, 18. august 2014

TÄIUSLIK USU TÄIDESAATJA by Gary Wilkerson

„Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale.“ (Heebrealastele 12:2). On päris palju asju, mida ma kogu südamest saada või kogeda tahaksin, kuid mis pole Jumalast. Nii näiteks sooviksin ma, et meie Colorado Springs’i kogudus näeks lähiaastakümnete jooksul kümneid tuhandeid inimesi tulemas Kristuse juurde. Jumal pole küll seda mulle tõotanud, kuid sellest hoolimata loodan ja palun, et Ta kutsuks kõik kadunud hinged oma armastavasse embusse.

Peame kõigi oma lootuste osas olema väga ettevaatlikud, et me ei muudaks neid automaatselt Jumala tõotusteks. Jumala tõotustes saab kindel olla vaid seeläbi, kui leiame neile kinnitust Jumala Sõnast, palves või vahel ka kaaskristlaste läbi. Sest see on üsna lihtne kuulda omaenda ambitsioonide ja igatsuste häält, ajades selle sassi Jumala häälega. Me võime loota teatud asjade sündimist – sh heade asjade – kuid ometigi ütleb Jaakobus, et Jumal ei anna meile paljusid neid asju, kuna need on sündinud meie endi püüdlustest ja lihalikest himudest. Selle asemel lihvib ja täiustab Jumal hoopis me usku, pannes need asjad üldse kõrvale. Keskealise mehena võin juba öelda, et olen rõõmus, et Jumal seda teeb. Olles 30-ndates, oli päris mitmeid asju, mida tahtsin, kuid mille osas olen tänulik, et Jumal neid ei andnud. Oma armu läbi nägi Ta paremini, mida vajasin, mistõttu Ta ei lasknud sündida asjadel, mida ainuüksi mina tahtsin. Meie usku lihvides, saavad tõusma esile need asjad, mida Tema algatab – asjad, mis on sündinud Temast ja mitte meist endist – ning need saavad kuidagi elavaks me südameis.

„Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse.“ (Heebrealastele 11:1). Mida enam Jumal me usku puhastab, seda enam me kindlus kasvab. Me kasvame tunnetuses, öeldes: „Jaa, see on tõesti sõna Jumalalt, see teine aga mitte. Ta kinnitab oma tõotust mulle – läbi Piibli, läbi palve ja läbi mu kristlastest õdede-vendade.“ Usk loksutab need asjad paika me sees, nii et Heebrea 11:1 kohaselt tekkib meil veendumus sellest, mida me veel ei näe, kuid mida usume siiski sündivat.

Kõik Heebrea kirja 11-peatükis nimetatud usukangelased omasid taolist lihvitud usku. Tuginedes sellele samale peatükile, hindas Jumal Aabelit tema usu pärast. Noad ei ülendatud mitte „õige sõnumi“ kuulutuse, vaid tema usu pärast. Nõnda samuti ülendati Moosestki eelkõige tema usu pärast.