neljapäev, 1. detsember 2016

JUMALA LIGIOLU KÕRBES

Kui Jumala ligiolu on puudu, on kõik tasakaalust väljas ja puuduvad ka juhised ning õige õpetus. Igaüks hakkab ise endale seadusi tegema, ajades oma asja. See on pilt paljude tänapäeva kristlaste kodudest: kõik on korrast ära, puudub igasugune hingerahu ja igaüks teeb, mis pähe tuleb. Jumal oma armus aga kurvastab taolise korratuse üle.
Ometi – see ei pea olema nii. Jumala tõotused on muutumatud ja Tema Sõna tõotab meile: „Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. Ja ma lasen teil mind leida.“ (vt Jeremija 29:13-14). See pole mingi keeruline teoloogia. Igaüks võib kogeda Jumala püsivat ligiolu, kui ta vaid hüüab usus Jumala poole. Meile on tõotatud, et: „Issand on teiega…ja kui te otsite teda, siis te leiate tema.“ (2 Ajaraamatu 15:2).
Heebreakeelne tähendus sõnale „leiate“ viitab „Tema ligiolu esiletulekule, mis õnnistab meid ja annab meile võimekuse teha midagi“. Ehk teisisõnu: „Sirutu Jumala poole kogu oma südamest ja Ta ilmutab oma ligiolu. See saab olema kõikvõimas vägi, mis laseb sul olla vankumatu ja kartmatu.“ Ainuüksi siis, kui Jumala ligiolu on me üle, saame me näha ja kogeda Tema au.
Ajal, mil iisraellased olid kõrbes, ilmutas Jumal neile oma ligiolu läbi pilve. See pilv oli füüsiline ilming Jumala tõotusest olla koos oma rahvaga. See kattis kogudusetelki nii ööl kui päeval ja oli neile teenäitajaks ükskõik, millises olukorras. Kui pilv liikus, liikusid ka nemad. Kui pilv püsis paigal, püsisid ka nemad paigal. Inimesed ei pidanud kunagi pingutama selle nimel, et saada teada oma tulevikku või juhiseid järgmisteks sammudeks. Nad panid kogu oma lootuse selle nähtava pilve peale, mis kujutas endast Jumala ligiolu.