esmaspäev, 26. detsember 2016

MIDA KÄSUSEADUS NÄITAB MEILE - Gary Wilkerson

Paulus õhutas Timoteost jääma Efesosse, kuigi tundub, et Timoteos ise väga ei tahtnud (vt 1 Timoteose 1:3-4). Me usume, et põhjuseks võisid olla probleemid, millega efeslased silmitsi seisid. Tundub, et see kogudus elas iseenda õigsuses, püüdes jätta endast head muljet. Kui aga oled iseenese meelest õige, oled sageli ka petetud, muutudes ambitsioonikaks ja ahneks. Sa võid isegi hakata vara kokku ajama.
Tol ajahetkel oli nii Makedoonias kui ka Jeruusalemmas nälg, põhjustades tohutut vaesust. Samal ajal, kui Makedoonia ja Jeruusalemm võitlesid ellujäämise nimel, läks Efesose majandusel üsnagi hästi. Neil oli piisavalt ressursse, kuid nad hoidsid neist kümne küünega kinni.
Paulus ütleb 1 Timoteosele 6:17-18: „Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks; käsi neil teha head, saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega.“ Pauluse poolt kasutatud sõnapaar „käsi neil“ tähendab „korralduse või rangete juhiste andmist“. Osades piiblitõlgetes on öeldud: „Käsi neid, kes on praegusel ajal rikkad, olla heldekäelised.“
Miks Paulus üldse käskis rahvale edasi öelda, et nad peavad olema helded ja mitte oma asju iseendale hoidma? Tundub kuidagi väga käsumeelsena, kuid samas Jumala käsuseadusest see ühtpidi tulebki. Sest käsuseadus näitab meile, kus oleme omadega puusse pannud ja armu teelt kõrvale kaldunud. See korraldus, mille Paulus käskis Timoteosel efeslastele edasi anda, ei puudutanud vaid mingi ühekordse korjanduse kokku panemist. See pidi aitama neil näha, et neil oli elus armust ja armulikkusest puudu.